Eesti Keskus teade nr. 70
Visadus ja usk tulevikku on nende pere põhiväärtused
Pajo pere sügavale juurdunud põhimõteteks on visadus, usk tulevikku ja ennekõike eestlus - uhkus eestlaseks olemise üle.
Seetõttu toetavad Rein ja Maret Pajo Viru Vanemad annetajatena uut International Estonian Centre’it (IEC).
Need põhimõtted on hiljuti veelgi tugevamalt esile tõusnud, mil Rein sai valmis perekonna ajaloo, mis ilmus 2019.aasta oktoobris. “Üle kolme kontinendi” on tema vanemate Elmari ja Klarissa lugu, mis seletab lahti, mida õieti tähendab mitte kunagi alla anda.
1944. aastal, kui Nõukogude väed valmistusid Eestisse tungima, oli Elmar Pajo Viljandis Kilingi-Nõmme vaksalis jaamaülemaks, kuuludes ka Eesti Omakaitsesse. Rein oli sel ajal kõigest kolmeaastane.
Omakaitse tegevuse tõttu arreteeriti Elmar nõukogude võimu poolt ja viidi koos kaasvõitlejatega kohtu ette Leningradis. Seal mõisteti osa neist surma ja osale määrati vanglakaristus. Elmar saadeti Siberisse vangilaagrisse, kus ta istus kinni 12 aastat.
Rein ja Klarissa põgenesid samal ajal Eestist ning elasid enne Kanadasse tulekut viis aastat Saksa põgenikelaagris. Kanadasse saabudes töötas Klarissa mitme koha peal, et suudaks üksi oma pisikese pere eest hoolt kanda.
"Ta oli tähelepanuväärne naine," räägib Maret.
"Meil polnud aimugi, kus mu isa võis olla, kuid suutsime Eesti sugulaste käest tulnud kirjast välja lugeda, et ta on "kinni peetud”", seletab Rein.
Elmariga saadi lõpuks ühendust 1956. aastal, kui ta Eestisse tagasi jõudis.
"Mu ema andis endast parima, et mu isa saaks Kanadasse meie juurde tulla," jutustab Rein. "Ta kirjutas lugematul arvul kirju riigiametnikele, kõigile, kes oleks võinud kuidagigi aidata, ega andnud kunagi alla."
Kauaoodatud ja raskelt välja võideldud tulemuseks oli see, et Elmar saabuski Kanadasse, kus ta viimaks ometi sai taas näha oma naist ja poega, kes olid vahepeal Torontosse kodu rajanud.
"Me läksime Toronto lennujaama talle vastu. Kõndisin tema juurde ja ma ütlesin:
"Tere, isa!" See ei unune mul kunagi!"
Peale kõiki neid pikki lahusoldud aastaid said ema ja isa ikka endiselt omavahel läbi nagu sukk ja saabas. Neile oli antud veel 45 aastat kooselu Kanadas, ning nad lahkusid siit ilmast mõnekuuse vahega 2010.aastal.”
Torontos elaval Reinul ja Maretil on kaks poega: Mati ja Toivo, kes on olnud eesti kogukonnaga väga tihedalt seotud, sealhulgas käinud Eesti koolis ja Jõekääru suvelaagris ning osalenud skautide tegevusest ja tantsinud rahvatantsu. Mati abikaasa on Talvi (Hess) ja nad on nelja lapse vanemad: Mikk (10), Kaili (8), Kaia (7) ja Heiki (5). Toivo abikaasa on Sally (Aspinall). Neil on kolm tütart: Bronwyn (15), Annabelle (10) ja Saara (9).
“Me näeme, kui palju meie pojad ja nende eakaaslased teevad ära eesti kogukonna hoidmiseks, just nii nagu meie omal ajal, ning nende kõrval ootavad lapselapsed oma järjekorda, et samamoodi jätkata. Osa nendest käib juba eestlaste suvelaagris Jõekäärul, nad osalevad eestlaste võimlemisgrupis, skautide ja gaidide tegevuses,” räägib Maret.
“Meie vanim lapselaps Bronwyn elab Kingstonis eestikeelsest kogukonnast eemal, kuid peab end eestlaseks. Ka tema käib igal suvel Jõekääru laagris ja ta laulis 2017. aastal Tallinnas noorte laulupeol. Tal on plaan edasi õppida Toronto ülikoolis, nii nagu meiegi, ning uue keskuse lähedus ülikoolilinnakule tähendab, et ta on jalutustee kaugusel seal toimuvatest erinevatest üritustest. Seal saab ta kohtuda oma sõpradega ja leida uusi sõpru.”
“Soovime, et meie lastelastel oleksid elukestvate sõprussuhete loomiseks samad võimalused, mis meilgi,” ütleb Maret. "Meie poiste lähimad sõbrad on need, kelle nad leidsid väikeste lastena, kui võtsid osa eestlaste tegevusest."
Nende meelest tõstab kaasaegne ja kõiki eestlasi ühendav IEC Eesti mainet ja aitab kindlustada riigi iseseisvust.
“Mida suurem on mitte-eestlaste teadlikkus ja osalus, seda parem,” rõhutab Rein.
Rein ja Maret ütlevad, et on ülim aeg pilk tulevikku suunata, unustamata ja austades möödunut.
“Kui algne Eesti maja osteti, tekitas see vastakaid küsimusi. Inimesed kahtlesid, kas on ikka õige sellist vana koolimaja osta - kuid hoone on teeninud meid paljude aastate jooksul,” räägib Rein.
"Nüüd, mil maja pole enam jätkusuutlik, peame edasi liikuma, looma uue koha, kuhu kokku tulla ja mida saaksime enda omaks pidada - et võiksime öelda "see olemegi meie!""
Reinu perekonnalugu paelus Eesti näitekirjanikku Tiit Palu, kelle sulest ilmus näidend “Klarissa kirjad”, mida esitati edukalt nii Kanadas kui ka Eestis.
“Kui mu vanemad veel elaksid, oleksid nad kindlasti toetanud meie otsust toetada uut keskust,” kinnitab Rein. „See on kindlasti üheks põhjuseks, miks me seda teeme. Me ei taha, et möödunu unustataks. ”
“Üle kolme kontinendi” on saadaval Toronto Tartu College’i raamatukogus nii inglise kui eesti keeles.
Osale ja aita toetada meie ühist tulevikku
International Estonian Centre kapitalikampaania annetajakategooriad on Kalevipoja Laud üle 100 000 dollari suuruste toetuste jaoks (kaasa arvatud erinevatele hoone osadele nimepanemise õigus), Viru Vanemad üle 10 000 dollari suuruste toetuste jaoks ja Kungla Rahvas toetused, mis on kuni 10 000 dollarit. Kampaania Kungla Rahvas käivitub 2020. aasta alguses.
Toetuste tegemiseks pöörduge Urve Tambergi poole aadressil donations@estoniancentre.ca. Annetused võivad olla tehtud pere nimel või austades mõnda isikut või peret. Kõigi annetuste puhul, mis on tehtud Kanadas või USAs, antakse välja tulumaksu kviitung.
Siit leiab teavet projekti kohta
Külasta meie veebilehte - seda uuendatakse regulaarselt: www.estoniancentre.ca
Kui sa pole seda veel teinud, siis palun registreeru uudiskirja saajaks
Jälgi meid Facebookis: @EestiKeskus