Miks mõned noored Eestisse tagasi ei pöördu? Dokfilm avab keerulise teema

Teade #142


Three women posing on stage
Vasakult, Dr. Terje Toomistu, Carmen Kehman, Ellen Valter

Enamik Eestist lahkuvaid noori tahaks koju tagasi pöörduda, kuid mitmesugused põhjused seovad neid sageli uue eluga välismaal. Aja möödudes muutub tagasipöördumine üha raskemaks või kujuteldamatumaks.


See värskem rändemuster on üks peamisi järeldusi, mille uurija ja dokumentalist dr Terje Toomistu tegi läbi uuringu, mis hõlmas veebiküsitlust 2000 noore kohta, kes said täisealiseks pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga ja on Eestist lahkunud.


Uuring andis teada tema äsjailmunud ja kaasahaarava dokumentaalfilmi "Homing Beyond" ("Põlvkond piiri taga"), mida esitles Estonian Arts Centre 18. mail Torontos Alliance Francaise'i teatris. Eesti diasporaa areneva olemuse kajastamine on KESKUS International Estonian Centre, millega on seotud heategevusorganisatsioon Estonian Arts Centre, üks eesmärke.


Järgnes elav linastusjärgne arutelu publikuga, mida modereeris KESKUSE projektijuht Ellen Valter. Terje kirjeldas, kuidas ta pandeemia ajal filmi idee arendas, rahastuse hankis ja intervjuusid kaugtööliselt läbi viis. See protsess nõudis loomingulisi lahendusi, kuidas hoida stseene intiimne ja kaasahaarav.



Film sisaldab intervjuusid 21 noorega, kes on kolinud sellistesse riikidesse nagu Šveits, Holland, Saksamaa, Kanada ja Inglismaa. Avameelsed intervjuud tõid esile segased emotsioonid, mida need Y-generatsiooni eestlased valdasid, kirjeldades, kuidas nad mõlemad igatsesid oma kodumaad, aga ka Eestist pärit tõuget või teiste kultuuride tõmmet. Tõuke ja tõmbe põhjuseks leiti vajadus väärtussüsteeme sobitada, majanduslikel põhjustel või lihtsalt eksirännakutunne, mis aja jooksul muutus püsivaks. Paremini sobides erinevas riigis ja kultuuris, rääkisid intervjueeritavad, kuidas nad on integreerinud uusi kultuure ja riike oma ellu.


Üks filmi "staaridest", Carmen Kehman, oli kohal ja osales linastusjärgses arutelus. Carmen kasvas üles Eestis ja elab praegu Torontos. Carmeni ema on eestlanna ja isa Ecuadorist ning ta kirjeldas, kuidas ta ei tundnud alati Eestisse kuulumise tunnet, kui temalt küsiti tema süsimustade juuste või eristava silmavärvi kohta... eristav, sest see pole sinine. Mitmekultuurilise Toronto mitmekesisus tundub Toronto ülikooli magistriõppe lõpetajatele paremini sobivat.

Liivi Sermat Cooke & Genevieve Perron äsja loaded NET: Noored Eestlased Torontos

Vincent Teetsov tutvustas Terjet (Vincenti kirjutis eestlaste mobiilsusest lähemalt, tema intervjuu põhjal Terjega siin), Terje on antropoloog ja Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna teadur. Talle pole dokumentaalfilmide loomine võõras, kuna pälvis 2017. aastal Toronto EstDocsi žürii auhinna oma filmiga “Nõukogude hipid”. Praegu on tema peamised uurimistöö fookuspunktid seotud soo, mobiilsuse ja afektiga. Ta osales üritusel osana selle Põhja-Ameerika väljalaskest ja Toronto oli esimene peatus.


Terje märgib, et iga intervjuu jaoks oli mitu tundi filmivõtteid ja palju rikkalikku materjali jääb jagamata. Ta loodab luua muid kommunikatsioonitooteid, näiteks veebikeskkonna, mis võimaldab nendel liigutavatel lugudel jõuda laiema publikuni.


Tänusõnad lähevad ürituse korraldusabile: Karin Ivand ja äsja loaded "NET: Noored Eestlased Torontos" ja külalised nautisid kosutust tänu Northern Birch Credit Unionile.


KESKUSe toetajate abiga viime projekti lõpuni


Vajame igaühe abi, et ehituse lõpuni viia! Kui soovid kindlustada eesti kogukonna tulevikku, siis liitu kõigi teiste toetajatega. KESKUSe annetamise tasemed on järgmised: Kalevipoja Laud (rohkem kui 100 tuhat dollarit koos nime panemise õigusega), Koidula Gild (50 tuhat kuni 99 999 dollarit), Viru Vanemad (10 tuhat kuni 49 999 dollarit), ja Kungla Rahvas (kuni 10 tuhat dollarit).


Toetuste tegemiseks kirjutage: donations@estoniancentre.ca. Annetused võivad olla tehtud pere nimel, või austades mõnda isikut või peret. Kõigi annetuste puhul, mis on tehtud Kanadas või USAs, antakse välja tulumaksu kviitung.


Siit leiab teavet KESKUSe kohta: