Annetaja tutvustus: Rubergi ja Pattersoni perekonnad - austades vanemate mäletust

Teade #140

Kutsume kõiki eestlasi üle maailma ühinema ja toetama KESKUS-t!

Family at restaurant
Rubergi ja Pattersoni perekonnad, vasakult paremale istuvad Kalev, Ruth, Andy, Ingrid ja Taavo

Rubergi ja Pattersoni perekondadel on südamest tulev sõnum kõigile hajalas elavatele eestlastele: tähtsam kui kunagi varem on teha koostööd ja luua kaasaegne kooskäimise koht, kus saame suhelda ka läbi kauguste ja tähistada oma kultuuri.


"Julgustame kõiki, kellel on kasvõi tilgake Eesti verd, tegema otsus toetada KESKUS-t," ütles Ruth Patterson (Merits). Ta lisas: "Eriti praegu, kui Eesti on ohustatud, me peame toetama seda fantastilist püüdlust ja hoidma kogukonda koos tugevana."


Ruth, pensionil logopeed, ja tema arstist abikaasa Andy Patterson elavad Ontarios Stouffville'is. Tema õde Ingrid ja abikaasa Kalev Rubergi kodud on Whistleris ja Vancouveris, Briti Kolumbias.


Oma Viru Vanemad annetuse tegid nad vanemate Naani ja Raoul Meritsa ning Endel ja Aliise Rubergi mälestuseks.


Tugev Montreali kogukond toetas perekonda alguses


Ruth, Ingrid ja Kalev kasvasid üles kokkuhoidvas ja aktiivses Montreali eesti kogukonnas. Ingrid, pensionil arhitekt ja suusainstruktor, ning Kalev, Kanada suurima kaevandusettevõtte Teck Resources Limited innovatsioonijuht, elasid Torontos 11 aastat. Nende poeg Taavo elab Vancouveris. Kalevi venna Toomase kodu on Kamloopsis Briti Columbias.

Family posing amid fall foliage
Pattersonide kolm põlvkonda

Ruthil ja Andyl on kaks poega. Erik Rein ja tema elukaaslane Jordann Zaza elavad Hamiltonis ning Russell Jaan koos naise Jessica Kozaki ja kolme tütrega - 8-aastane Avery, 6-aastane Lucy, ja 2-aastane Sydney- Calgarys..


“Meil oli imeline lapsepõlv ja tegime kõike koos teiste eestlastega,” rääkis Ingrid. Ta lisas: "Kuigi meie vanemad kuulusid Ottawa ja Montreali eestlaste kogukondadesse, teame, et nad oleksid mõistnud keskse kohtumispaiga tähtsust ja toetanud KESKUS-t Torontos."


Kõik kolm olid Montreali folgitrupi “Vikerlased” liikmed – laulsid, tantsisid ja mängisid pillilugusid. Nad meenutavad, kuidas lapsepõlves muutusid nad pingevabalt kolmekeelseteks ning õppisid selgeks prantsuse, inglise ja eesti keeled.

Music group photo
Vikerlaste folgitrup Montreals

"Montreal oli juba neil aegadel multikultuurne, “ sõnab Ruth ja lisab, “ ja me võtsime omaks kõik keeled. Meie oma lapsed õppisid prantsuskeelses keelekümbluskoolis.”

„Mõttekas on, et Toronto – linn, kus elab üks suurimaid, kultuuriliselt aktiivsemaid eestlaste kogukondi väljaspool Eestit – on Eesti kultuuri Põhja-Ameerika sõlmpunkt,” lisas Kalev, "kuid see peab olema midagi enamat kui kultuurikeskus. Meil on kasuks ka poliitilist kohalolekut ja paika, kus eesti hing õitseb.”


Vanemad hoidsid ja kehastasid eesti vaimu


Kalevil on poliitiline huvi tulnud kaasa lapsepõlvekodust. Tema isa Endel Ruberg oli kindlaloomuline poliitika aktivist, kes viibis regulaarselt Ontario suvelaagris Jõekäärul, kus õpetas nahatööd koos kopsaka annuse Eesti patriotismiga.

A man and a woman
Endel Ruberg, Aliise Ruberg

“See oli väga tõhus poliitilise aktivismi kombinatsioon koos kunstiga,” rääkis Kalev. Ta meenutas ka seda, kuidas isa heiskas 100 päeva järjest EXPO’67 ajal Montrealis Boy Scouts of Canada rahvusvahelises paviljonis Eesti lippu. Ta oli väga sihikindel, et teadvustada inimestele Eestit.

Endel oli soomepoiss Soome sõjaväe Eesti rügemendis. Nõukogude liidu okupatsioon hävitas Eesti armee ja enamik ohvitsere saadeti Siberisse, kus nad hukkusid. Soomepoisid läksid Soome ja jätkasid võitlust venelastega. Suurem osa tema perest jäi Eestisse, kuigi üks vend leidis tee Torontosse.


Endel tutvus ja abiellus Aliisega Rootsis enne, kui asusid elama Kanadasse. Kanada võttis sõja ajal ja pärast seda vastu palju ümberasunud põgenikke.

Aliise pääses Nõukogude okupatsioonist, sest tema isal oli suur kaubalaev, millega vedas Baltikumis saematerjali. Isa võttis laeva pardale 400 Hiiumaalt põgenenut ja nad suundusid Rootsi. Osa tema suurest perekonnast jäi Rootsi ja teised asusid elama Torontosse, kus oli palju teisi ümber asunud hiidlasi.

Hiiumaal oli ta kooliõpetaja, aga Montrealis töötas Aliise raamatupidajana. Oma kutsumust rakendas ta Eesti kooli õpetajana Montrealis.

Older couple portrait
Naani & Raoul Merits

Naani Kallion ja Raoul Merits põgenesid nõukogude okupatsiooni eest Kanadasse ning kohtusid ja abiellusid hiljem Montrealis.


Naani, tema õde Minna ja ema Julia veetsid mitu aastat Saksamaa ümberasunute laagrites. Naani õppis mõnda aega Hamburgi Balti Ülikoolis arstiteadust, seejärel asus elama Montreali, kus töötas Alexandra haigla pesuosakonnas ja hiljem pangatellerina. Naani aitas majanduslikult oma õde ja ema, et nad saaksid temaga Kanadas ühineda. Isa Jaanil ei õnnestunud Eestist põgeneda ja nad ei kohtunud kunagi enam.


19-aastane Raoul oli sõja puhkedes Tartus tudeng. Isa August Merits oli Eesti valitsuse energeetikaminister ja ka Poola konsul. Ta oli üks esimesi, kes koos abikaasa Salme ja tütre Ruthiga Tallinnast Siberisse Vorkutasse küüditati, kus ta peagi suri. Raoul pääses küüditamisest, varjates ennast ning sõja-aastad Berliinis elas ta üle üliõpilase ja lillekaupmehena.


Raoul alustas põllutöölisena Ottawas, õppis Montrealis mehaanikainseneriks ja töötas viimati Ottawas Kanada Aatomienergias sellel ametikohal.

Elderly man blowing out birthday cake candles
Ingrid Ruberg isa Raouliga tema 90. sünnipäeva tähistamas

Usk tulevikku


Rubergi ja Pattersoni pered usuvad ning on kindlad KESKUS-e olulisuses eestlaste kultuurilise kestvuse tagamisel.


Arhitektiharidusega Kalev ja Ingrid on KESKUS-e disainist vaimustuses.

"Sellest saab ilus, kaasaegne pind, mis peegeldab uut eestlaste põlvkonda," märkis Kalev, "samuti avaldab mulle sügavat muljet selle koosmõju. Esile tõuseb kompetents nii planeerimises, disainis ja koostöös ning kõigini, kes seda kasutama hakkavad, on jõutud ning ulatatud.”


Nad loodavad, et KESKUS on inimesi tervitav ja kaasav keskkond, kus tulevikus kogunevad paljude kogukondade inimesed.


„Laiema elanikkonnani jõudmine suurendab teadlikkust ja toetust Eesti ajaloole ja kultuurile,“ märkis Ingrid, "olles rahvusvaheline keskus, peab see olema esindatud kultuuriüritustel ja muude tegevuste kaudu."


Tegelikult on see meie tuleviku jaoks hädavajalik.


"Väikesed kultuurid on alati ohus," ütles Ruth, “KESKUS tähendab midagi meie kõigi jaoks. See ajab meid elevile ja ühendab. KESKUS on nagu ankur, mis meid kõiki kindlalt koos hoiab.”


KESKUSe toetajate abiga viime projekti lõpuni


Vajame igaühe abi, et ehituse lõpuni viia! Kui soovid kindlustada eesti kogukonna tulevikku, siis liitu kõigi teiste toetajatega. KESKUSe annetamise tasemed on järgmised: Kalevipoja Laud (rohkem kui 100 tuhat dollarit koos nime panemise õigusega), Koidula Gild (50 tuhat kuni 99 999 dollarit), Viru Vanemad (10 tuhat kuni 49 999 dollarit), ja Kungla Rahvas (kuni 10 tuhat dollarit).


Toetuste tegemiseks kirjutage: donations@estoniancentre.ca. Annetused võivad olla tehtud pere nimel, või austades mõnda isikut või peret. Kõigi annetuste puhul, mis on tehtud Kanadas või USAs, antakse välja tulumaksu kviitung.


Siit leiab teavet projekti ja ehituskäigu kohta: