Viieliste mättamürts - 'Nou Pois Äläud' tantsulaager sai viie aastaseks
Riina Kindlam'i sulest, Teade #299
Naiste (ning nüüdseks juba ka neidude ja laste) rahvatantsulaager Jõekäärul
Foto: Peeter Põldre
Viieliseks nimetatakse Eestis noort, kes saavutab koolis maksimumhinded omaaegses ja kohati siiani kehtivas viiepalli süsteemis. Naiste rahvatantsulaagrit “Nou pois äläud” peeti tänavu Jõekäärul viiendat korda, Estonian Arts Centre'i korraldusel. Kohal oli 12 viielist – naist, kes osalenud kõigis viies hilissuvises tantsulaagris ja tantsisid hindele “viis”.
Tantsuplats oli vatti näinud juba siis, kui naised kogunesid sõõri reedel, 18. sügiskuu pärastlõunal Jõekääru köögiesisele murule. Põhjuseks olid kolm pulma, mida oli Jõekäärul peetud kolmel eelneval nädalavahetusel. Tantsuplats jääb tantsuplatsiks, ainult stiilid erinevad.
Tänavu kogunes NPÄ rahvatantsulaagrisse 41 tantsijat. Kuus neist rändas kohale USAst ja kaksteist tantsijat (nende seas neli neiut) osalesid esmakordselt. Iga vanusekümnend oli esindatud 6-aastasest tulesädemest 82-aastase väärika viieliseni. Kõige olulisemad on meie õpetajad. Nendel on kombeks lennata Eestist kohale nädalavahetuseks ehk täpselt 48. tunniks, uskuge või mitte. Meeletult tegusad – visad ja sütitavad pedagoogid.
Kõik algas hilissuvel 2021 Jõgeva tantsujuhendaja Marika Järveti (samuti viieline) ja kolleeg Jõgevahe pere rahvatantsurühmast Ave Anslaniga. Kolm aastat on tantsijatel olnud õnn õppida ka rahvatantsujuhi Agne Kurrikoff-Hermanni käe all. Antud kolmik alles viibis siin kuu aega tagasi KESKfESTi Valguspeol, mille rahvatantsu programmi koreograafiks oli Agne. Ja enne seda oldi kohal maikuus Valguspeo ettevalmistavatel tantsutalgutel. On olnud pöörane pöörlemise aasta.
V Nou pois äläud naiste rahvatantsu nädalavahetus oli seega väike hingetõmme ja uute sihtide seadmine. Paljude jaoks oli just KESKfESTi valguspeol osaks saanud särts ja uhkus, mis ei lase päkal puhata. Tuletan meelde, et 2025. aasta suvel osales südi 24-liikmeline NPÄ laagrist tulenev rühm Eestis üldtantsupeol ja nüüd tuli otsustada kas võtta sihiks 2027. a. Jõgeval toimuv naiste tantsupidu. Eelmine, viie aasta tagune naiste tantsupidu oli Estonian Arts Centre’i vabatahtliku Ellen Valteri inspiratsiooniks ja algseks teetähiseks antud laagritraditsiooni sünnil. Sealt ka laagri naljatav nimi, kuna antud juhul saadi poisteta hakkama.
Viielise Emily Burgis'i kavandet NPÄ logo
Eestis toimub lisaks noorte- ja üldtantsupidudele ka meeste tantsupidu Rakveres (viis tükki on toimunud alates aastast 2006) ning naiste tantsupidu Jõgeval (toimub iga viie aasta tagant, esimene oli 2011.)
Eriline valem
Minu jaoks oli see teine järjestikune NPÄ kogemus. Läinud aastane osavõtt viis KESKfESTi valguspeol osalemiseni, mis oli “päris” tantsupeol mitte osalenule lähim, mis veel olla saab ning seega sügavalt hingeminev. Kutse taas allikale minna ei jäänud vastamata. Allikas on loodus, mille keskel Jõekäärul tantsitakse ja viibitakse. On tipp korüfeed, kes eesti keeles juhendades näitavad kuidas liikudes ja sõprade tõlke abil ei ole mingi raskus õppida samme, kujundeid, kehahoiakut ja keelt üheaegselt, kui selleks on soovi.
Nägin, kuis mitmel kaastantsijal olid taskud pungil uusi kogutud sõnu: sõõr, rida, joondu, pöörle, pöördu, vasak, parem, kand, päkk, otse, maja, põõsas, kuusk, hekk (viimased neli kui suunatähised), labajala- polka-, valsi- ja voorsammudest rääkimata. Ka “sika-saka” tekitas elevust neis, kes seda esmakordselt kuulsid ja pauna pistsid.
Allikalt saab uusi imelisi tutvusi ja kinnitada vanu. Läinud aastal oli õhtuseks lõõgastustegevuseks kauboilik line-tants, tänavu õpetas meie oma Maarika meile Araabiamaade kõhutantsu. Läinud aastal toimus peenem käsitöötegu rahvarõivaste juurde kuuluvate kurguhelmeste meisterdamisega (ja raamatuaasta vaiba tikkimisega), tänavu nautisime pikka ja põhjalikku, keha paitavat joogaseanssi.
Fotod: E. Burgis, E. Valter
Köögis on tantsijate eest neli aastat hea seisnud Katrin Kütti-Otsa. Tänavu võttis teatepulga üle Seedrioru ja Kotkajärve laagri köökidest tuntud Angie Crossman abiliste Laine Nõmmiku ja Anneli Ainso Seguraga. Neid tänati tantsulaagri kombe kohaselt eestikeelsete tänuluuletustega peale igat söögikorda. Köögitoimkonna krooniks oli pühapäeva pealelõunane esinemisjärgne pidusöök, kus ei puudunud mulgikapsad ega Angie küpsetatud rukkileib.
Fotod: E. Valter, P. Põldre
Tänuluuletused sünnivad kohapeal. Fotod: E. Valter
Esinemispäevaks oli kolmel rühmal (memmed, naised ja neiud/lapsed) selged kokku 11 tantsu: Tulge kokku, Perekonnavalss, Lööme loojanguni lokku, Kaera-Jaan, Vat-lupsadi, Käkitegu (taignarullidega, õpetaja Ave Anslani enda looming), Lustilugu, Ingliska, Kur tu teci (samuti kontratants nagu Ingliska, Läti piiri äärest), Põhjamaa ja Pere labajalg. Ilm püsis etenduse ajaks ilus vaatamata varahommikuti kogetud kargusele. (Muutuva keskkonna tõestuseks olgu sügisese pööripäeva eel kogetud päevitus, kohatine põletuski. Muutuva füüsise tõestuseks olid muud näitajad, ajutised.) Külalispublikut jagus ning meeleolu oli harjumuspäraselt ülev.
Tantsija suu
Küsisin kahelt kaugelt tulnud viiekalt, miks nad NPÄ tantsulaagrisse ikka ja jälle naasevad. Vastab Ottawas elav nelja lapse ema Julia Vedom: “Mul ei ole varianti — ma olen NPÄ‑st lihtsalt sõltuvuses! See naiste energia, see “vaib”, see maagia… See on mu aasta kõige suurem laadimisjaam. Kui ma jätaks tulemata, kukuks mu akud kohe tühjaks. Nii et jah, viieline olen ma puhtalt ellujäämise nimel — ma lihtsalt ei saa seda vahele jätta!”
Viktoria Hallikäär Buffalost: “Mulle nii meeldib rahvatants. Tantsisin mitmeid aastat New Yorgi Saare vikati rühmaga. Kui ma kolisin Buffalosse, oli sinna liiga pikk sõit. Ei saanud ka tantsida Kunglaga Torontos sest nende proovid olid tööpäevadel, 3 tundi minust eemal. Nii et kui ma nägin esimest NPÄ tantsulaagri teadet, panin ennast kirja. See on kuidas see hakkas, aga mis toob mind igal aastal tagasi on sõprusvaim, mis selles laagris on. On midagi erilist, mis juhtub, kui naised tulevad kokku ühise mõttega. Ja see on lihtsalt nii äge aeg. Kindlasti ei tohi unustada sauna olulisust.” Sauna ja karastavalt külma soolavee basseini tähistaeva all...
Nou pois äläud laagrit korraldab Estonian Arts Centre Ellen Valteri juhtimisel. Suured tänud kuuluvad Eesti Üliõpilaste Toetusfond USAs ja Eesti Sihtkapital Kanadas lahke toe eest. Tänavu panid tublisti õlad alla korralduslikul poolel ka viielised Viive Tork-Hiis, Maarika Merirand, Emily Meret Burgis ja Elin Marley.
Aita ka sina KESKUSe projekti tantsutaktis lõpuni viia!
Liitu KESKUSe kapitalikampaania annetajate järjest pikeneva nimekirjaga, et aidata kaasa selle erakordse projekti elluviimisele. Igaühe abi on vajalik, et KESKUSe ehitusega lõpuni jõuda ühendades oma panuse teiste toetajatega.
Annetamaks klõpsake siia, helistage numbrile +1 647 250 7136 või saatke e-kiri donations@estoniancentre.ca. Annetusi võib teha mitme peale või üksikisiku või perekonna auks. Kõikide annetuste kohta väljastatakse maksukviitung, Kanadas Estonian Arts Centre'i kaudu, USA maksukviitungid Myriad USA kaudu ja Eesti maksukviitungid Eesti Rahvuskultuuri Fondi kaudu.
KESKUSEga seotud heategevusorganisatsioonile Estonian Arts Centre'ile tehtud pärandkingitused on maksusäästlikud toetused. Nimetud 'planeeritud kingitusteks', sest läbimõeldud planeerimisega on võimalik luua lahendus, millest võidavad kõik, lahendus mis on kasulikud nii teile kui ka meie kogukonna järgmistele põlvkondadele. Testamendis päranduse tegemise juhised on aadressil www.estoniancentre.ca/bequest.
On teisigi võimalusi annetuse tegemiseks, sealhulgas väärtpaberite või kindlustuspoliiside kinkimisega. Nende kohta või muude küsimuste korral võtke ühendust EAC annetuste haldaja Taimi Hooperiga e-posti aadressil donations@estoniancentre.ca või telefonil +1 647 250 7136.
Hoiame sidet ja järgi ehitusjärku!
KESKUSe veebilehel leidub viimaseid uudiseid
Lisa end KESKUSe uudiskirja saajaks
Ühismeedias on KESKUS jälgitav Facebook @EestiKeskus, X @keskus, Instagram @keskus.iec
