Annetaja tutvustus: Baltimore Eesti kogukond

Teade #112


"Me kingime oma südame teile!"

Baltimore Eesti Maja toetajad aastal 1965 peale esimest ümberehitamist. Praegune BEM esimees Peeter Saar tagant teises reas paremal pool valges särgis.

 












 





Ilmselt üks tähelepanuväärsemaid asju, mida seni tehtud KESKUSe kapitali kaasamise heaks on, et mitte ainult torontolased või kanadalased vaid inimesed üle maailma soovivad toetada uue KESKUS International Estonian Centre’i ehitamist. Annetusi on tulnud lähedalt ja kaugelt, luues kogukonnatunde, mis ületab meie maailmas paiknemise geograafilised piirid.


Üks olulisemaid annetusi KESKUSele tuleb Marylandi osariigi Baltimore'i eestlaste kogukonnalt. Nad panustasid hiljuti oma Eesti Maja müügitulust 100 000 USA dollarit mis on “Kalevipoja Laud” tasemel annetus.


“Annetuse tegemisega elab meie Eesti Maja sel moel edasi” ütleb Peeter Saar, Baltimore Eesti Maja (BEH) ning Baltimore Eesti Seltsi (BES) esimees.


BES tuli organisatsioonina kokku 1935. aastal, kuid hoone, kus üritusi ja koosviibimisi korraldada, osteti alles 1964. aastal. Selleks ajaks elas piirkonnas ca 300–400 eestlast.


Hoone, milles tegutses varasemalt meeste klubi, seisis mitu aastat tühjana, enne kui eestlased selle ostsid ja Baltimore Eesti Majaks ümber nimetasid. Peeter, kes oli tol ajal 13-aastane, kuulus meeskonda, kes läks koos isadega seda kohta lammutama ja uuesti üles ehitama.


„Gottlieb Peets, Ludvig Saar, Evald Sarapik, perekond Kiik, perekond Tammaru,” meenutab Peeter: “Seitsmest või kaheksast lastega perest koosnev tuumik viis läbi hoone sisemuse põhjaliku renoveerimise.”


Aastate jooksul lisandus hoonele funktsionaalsust: hoiuruumid, kõnniteed, isegi suitsuahi maja taha kala suitsutamiseks. Suurim täiendus lisati 1974. aastal, valmistudes Baltimore'i Esto ‘76 sündmuse võõrustamiseks.


BEH esifassaad peale 1968 tulekahjujärgset remonti

"Siis ehitati Suur Saal - kogunemissaal," ütleb BEH laekur Lea Kiik. “See oli konditsioneeriga, lava ja rõduga ning allkorrus ehitati kõverjoonega baar ümber. See kõik oli uus ja põnev, kujundatud arhitekt Jaan Kangro poolt, kes abiellus Baltimore'i eestlaste Raidmate perekonda.”


BEH oli kogukonna jaoks aastakümneid elav keskpunkt, pakkudes kodu õitsvale Eesti koolile, nais- ja meeskooridele, rahvatantsurühmadele, skautidele ja gaididele, teatrietendustele ning teistele organisatsioonidele ja üritustele.


„Baltimore'is elas umbes 450 eestlast," selgitab Peeter, "sealhulgas lapsed. Laste kasvades aga hakkasid paljud vähem osalema. Kuigi nooremate põlvkondade kaasamiseks tehti kõvasti jõupingutusi, siiski 2015. aastaks osavõtt oli oluliselt kahanenud. Varem suutsime erinevate ürituste, koorietenduste, tantsu või teatri jaoks kokku tuua 100 inimest, kuid asi jõudis lõpuks nii kaugele, et kokku tuli vaid 30–40 inimest.”


„Mõnda aega,” jätkab Peeter, „oli tõuge hoida kultuuri ja keelt väljaspool Eestit, aga kui müürid 1991. aastal langesid ja Eestisse reisimine regulaarseks muutus, oli võimalik kultuurijanu rahuldada algallikast, mitte oma linnanurgakesest.”


„Veelgi enam," lisab Lea, "maja ei olnud heas linnaosas. Esialgu olid eestlased soetanud kodud Maja lähedusse. Nende järglased aga kolisid äärelinnadesse. Sõites tund aega küsitavasse Baltimore'i piirkonda ja siis pimedas koju tagasi sõites… inimesed lihtsalt ei olnud nõus seda enam tegema.”


BEH oli algselt ostetud võlakirjadega. Kogukonna liikmed ostsid need 100 dollari eest mõttega, et kui hoone müüakse, saavad nad oma 100 dollarit tagasi. Intressi ei kogunenud ja lisavõlakirju emiteeriti, kui töö eest tuli tasuda. BEHi kauaaegne juhataja Enn Veskimets algatas BEH likvideerimise protsessi ja tema lahkumisega võtsid juhtimise üle teised nagu Peeter ja Lea. Kui BEH oli müüdud ja võlakirjad tasuud, tuli otsustada, mida teha müügist saadud raha ülejäägiga.


Peeter Saar koos lapselapse Ryaniga, Jõululaadal BEH klubiruumis "Kuld Lõvi"

„Me kaalusime palju erinevaid ideid," ütleb Peeter. „Koostasime nimekirja organisatsioonidest, kes võiksid olla abisaajad, natuke siia, natuke sinna. Aga kui palju on abi sellest ühele organisatsioonile? Võib-olla tasuda kuue kuu eest arveid?”


Nad tahtsid teha midagi kaalukamat.


„Idee oli anda märkimisväärne panus käimasolevasse eestluse jõupingutusse, millel oleks püsiv mõju. Ja mõtlesime, et tegelikult võiksime anda sisuka annetuse KESKUSse ehituseks.


Peeter ja Lea leidsid uue kodu teistes eesti kogukondades ka BEHi hinnalisematele esemetele. Estonia klaver toimetati New Jerseys asuvasse Lakewoodi Eesti majja, kuhu oli uut vaja. Ja aastakümnete jooksul kogukonna liikmetelt laekunud raamatute kogu saadeti Eestisse Võru keskraamatukogule.


„Nad olid õnnelikud, et said täienduseks oma kogusse Eesti pagulaskonna üllitisi, mida kirjastati sooviga hoida Eestit elavana nende südameis ja mõteteis," ütleb Peeter.


KESKUSest saab uusim sõlmpunkt, kus tugevneb eestlaste, nende perede ja sõprade võimalus koguneda igast ilmakaarest. Põhja-Ameerika eestlased reisivad hea meelega koos pere ja sõpradega, et osaleda neile huvitavatel üritustel, näiteks iga-aastastel Idaranniku suusapäevadel New Yorgi osariigis, Vermontis või Quebecis; suvisel spordivõistlusel (Spordipäevad) Lakewoodis N.J.; üleaasta toimuvatel Lääneranniku Eesti päevadel ja iga viie aasta tagant Laulupeole kvalifitseerumiseks kooride Toronto LaLaLa Laululaagris.


Suvelaagrid Torontole lähistel aladel Jõekääru, Seedrioru ja Kotkajärve meelitavad ligi laagrilisi ja kasvatajaid kogu Põhja-Ameerikast ja ka Eestist.


„Paljud Baltimore'ist, on käinud Jõekäärul, käinud Toronto üritustel, ja külas," ütleb Peeter. „Näiteks mul on Torontos sugulasi, keda külastan tihti, rääkimata Least, kes on ise Torontost pärit. Oleme KESKUSe annetuse tegemise üle väga õnnelikud ja rahul.”


Lea jätkab: „Osalejate arvu vähenemine üksikutes kogukondades on seda enam põhjus, miks jääda üleilmselt ühendusse ja luua juurdepääsetavas kohas selleks otstarbeks loodud rahvusvaheline keskus. Minu pere on näide sellest, kuidas piirid ei loe. Teise ja kolmanda põlvkonna eestlaste vahel, kes elavad ühel või teisel pool piiri, tekivad endiselt uued sõprussuhted ja perekonnad, sealhulgas on hiljuti sõlmitud abielusid Baltimore'i ja Toronto eestlaste vahel.”


Kingitused KESKUSele ja teistele Eesti kogukondadele tegime sarnase ideega, nagu annetatakse elundidoonorluses – seal aitab doonor samuti oma elundiga teisel ellu ärgata, elades ka ise omal moel temas edasi, ütleb Lea: „Elundidoonorlus on ilus analoogia meie annetusele KESKUSe heaks, sest anname teile oma südame."


"Meie südame ja meie vaimu," lisab Peeter. "Meil on väga hea meel, et saame aidata kaasa jätkuvale võimalusele toetada nooremaid eestlasi, et hoida eestluse vaimu eduka ja elusa!"


Aita toetada eestluse tulevikku ja hakka annetajaks!


KESKUS kapitalikampaania annetajakategooriad on: Kalevipoja Laud üle $100 000 suuruste toetuste jaoks (kaasa arvatud erinevatele hoone osadele nimepanemise õigus), Viru Vanemad üle $10 000 suuruste toetuste jaoks ja Kungla Rahvas, toetused, mida KESKUSe veebi kaudu saab teostada, on kuni $10 000.


Kalevipoja Laud ja Viru Vanemad annetusteks, väärtpaberite annetusteks või maksta annetust üle 3-5 aasta, palun pöörduda aadressile donations@estoniancentre.ca või helistada +1.647.250.7136.


Annetused võivad olla tehtud pere nimel, või austades mõnda isikut või peret. Kõigi annetuste puhul, mis on tehtud Kanadas, Eestis või USAs, antakse välja tulumaksu kviitung ning vajalik teave on KESKUSe veebilehel.


Siit leiab teavet projekti kohta:

  • Külasta KESKUS veebilehte www.estoniancentre.ca

  • Registreeru veebilehel uudiskirja saajaks

  • Jälgi KESKUSt Facebookis @EestiKeskus, Instagramis @keskus.iec, Twitteris @keskus