Annetaja tutvustus: Perekond Jänes-Koppel

Updated: Aug 19, 2021

Teade #106


Kõigest 72 lühikest aastat Halifaxi kailt kuni miljoni dollarilise annetuseni KESKUSe heaks.

Lembit ja Karen Jänes koos poegadega, vasakult Spencer, Dylan ja Zachary






















1950.aastate keskel juhtis Lembit Jänes seenior väikeses Newfoundlandi sadamas kalatöötlemistehast, kus elektri asemel oli kasutusel diiselmootoriga generaator. Kui seadmetega midagi juhtus, polnud olemas käepärast nimekirja spetsialistidest, kellega nõu pidada või keda kohale kutsuda. Tuli oma jõududega hakkama saada. “Tee ise ära” suhtumine oli enamasti see, millest lähtuti.

Tema poeg Lembit juunior usub, et isasse sissejuurdunud arusaam, kuidas pole olemas midagi, millega ise toime ei tuleks ja tema tähelepanuväärse mehaanikaalased teadmised olid ajendiks, mis viisid nelja vabrikuga külmutatud toitude suurettevõtteni, mille peakontor asub Torontos ning mis tarnib tooteid üle kogu Põhja-Ameerika.


"Elades väikeses kohas pole suurt valikut. Pead ise välja nuputama, kuidas hakkama saada. Läheduses pole kerge leida kedagi, kes sinu eest asjad korda ajaks!" naerab Lembit.


Janese külmutatud toiduainete kaubamärk, mida võib pea igas toidupoes leida, on paljudele tarbijatele hästi tuntud. See on eriti tähelepanuväärne, sest pere võimalused 1948.aastal Kanadasse emigreerudes ja idarannikule elama asudes olid väga tagasihoidlikud.


Pere toetab uhkusega KESKUS International Estonian Centre’it miljoni dollari suuruse annetusega Lembit ja Meeri (sünd. Koppel) Jänese mälestuseks.


Helde annetus aitab välja ehitada KESKUSe suurt saali, kus hakkavad toimuma peod, üritused, festivalid ja etendused. Saali nimeks saab Jänes-Koppeli Grand Hall, avaldades nõnda austust nii isa- kui ka emapoolsele perekonnale, selgitas Lembit.


"Väikese rahva jaoks on oluline säilitada oma kultuur ja ehitada tulevikku silmas pidades," ütles ta. „Kanada on olnud eestlaste suhtes uskumatult lahke. Meil on tõesti väga vedanud. Annetus KESKUSele on minu pere viis omalt poolt midagi tagasi anda. "


Lembit elab Torontos koos oma naise Kareni (kes tegi lapsena kaasa tuntud Evelyn Koopi iluvõimlemisrühmas) ja poegadega Zachary, 25; Dylan, 24 ja Spencer, 21. Pereettevõte müüdi 2012. aastal ja täna on Lembit aktiivne investor ning toetab paljusid heategevusorganisatsioone.


Hawail Iron Mani triatlonil võistelnud endine triatleet Lembit meenutab ebakindlat teekonda, mil pere Rootsist Kanadasse jõudis.


Lembit oli alles imikueas, kui saabus koos vanematega Rootsist meritsi Kanadasse moderniseeritud kalalaeval nimega Österväg. Eesti kapten Evald Past ja tema 75 reisijat maabusid edukalt 1948. aasta augustis pärast kahenädalast merereisi Halifaxi kail number 21. Misjärel hoiti saabujad kaks kuud kinni, enne kui Kanada valitsus nad lõpuks vastu võttis.


Kapten Past kirjutas oma elust raamatu “Maalt ja merelt”, kus kirjeldab üksikasjalikult ettevõetud reisi.


"Olime esimeste sisserändajate grupis, kes saabus Baltikumist ja valitsus ei teadnud tegelikult, mida meiega teha," meenutas Lembit.


Kuid Lembitu esimeseks sünnipäevaks saadi elamisluba ja uustulnukatele korraldati tervituspidu. Halifaxi tuletõrje kinkis sünnipäevalapsele pehme mängulooma ja ta sattus oma fotoga lausa linna ajalehe esiküljele.


"Saime väga sooja vastuvõtu osaliseks," ütles ta. "Mu vanematele jäi see hetk alatiseks meelde."


Lembit ja Meeri sündisid Eestis ja kohtusid tudengitena Tartu ülikoolis. Neil oli neli last: Lembit juunior (sündinud Rootsis pärast seda, kui abielupaar sõja lõpus sinna põgenes); järgmistena sündisid Arno, Toomas ja Tina juba Kanadas. Meeri vend Aleksei (Seia) (kelle lapsed on Rein ja Mare) ja õde Elma Vaino (tema lapsed on Tiit, Kersti, Toivo, Karin ja Linda) emigreerusid samuti Kanadasse.


Kui elamisluba käes, seadis pere koos laevakapteniga Halifaxi sisse. Nad leidsid sobiva hinnaga maja-suvila (seal puudus veetorustik) ja nii sai alguse raske töö koos ettevõtlikkusega, mis iseloomustab paljusid eestlasi peale seda, kui nad uude riiki saabusid.


Peale Halifaxi kolis pere Newfoundlandi ja viibis seal 1960. aastani, kust siirduti Montreali ja seejärel Torontosse. Halifaxist kolides läksid nende teed merekapteniga lahku. Ta leidis endale uue kodu Briti Kolumbias Victorias, kus alustas edukat karjääri koduehitajana.


Isa Lembitust sai Trepasseys, Newfoundlandis asuva kalatöötlemistehase juht. Saadud teadmised ja kogemused tähendasid ametikõrgendusi, mis omakorda viisid lõpuks Grimm's Foods asutamiseni 1969. aastal ja millest hiljem sai pereettevõte: Janes peretoidud.


Selleks ajaks oli Lembit Jr lõpetanud Yorki ülikooli magistrikraadiga ning ühinenud oma isaga äritegevuses.


„Isa koostas ja arendas toidukaupu ning kujundas suure osa spetsiaalsetest töötlemisseadmetest. Tema juhtis tootmist ning mina müüki ja asjaajamist, ”rääkis Lembit.


Tootmise suurenedes kasvas tööjõu vajadus ja nõnda palgati kõrgematele ametikohtadele kaasvendi korporatsioon Rotaliast.


"Öise vahetuse juhataja oli Harald Mandel ja Ilmar Kaljurand juhtis päevast vahetust," seletas Lembit. "Neil oli omavaheline sõbralik võistlus, kelle vahetus tootlikum oli."


Äri läks hästi, kasvas ja õitses suurepäraselt. "Võtsime laenu, tagatisena kinnisvara, mida omasime. See aitas meil välja osta kõik teised investorid, ning hakkasime arendama Janesi kaubamärki põnevate uute toodetega."


Lembitu 80. sünnipäevaks lendas pere Eestisse, kus külastati muuhulgas Mõisaküla lähedal asuvat Lätiga piirnevat vana talukohta.


Isal oli selleks ajaks Alzheimer, kuid hoolimata sellest, et 58 aastat oli möödunud lahkumisest, suutis ta väga hästi meenutada teed oma kodutallu. Talu oli nõukogude võimu ajal saanud kolhoosi osaks ja nende perekodust jäi järele vaid külmkeldri vundament.


"See oli kogemus, mis puudutas hinge," meenutas Lembit hetke, kui ta isa endisel koduõuel ringi käis.


Nüüd on aeg vaadata kire ja innuga tulevikku, arvab Lembit.


"Olen oma juurte üle alati uhke olnud," lisas ta. "Mul on nii hea meel, et eestlased üle kogu maailma saavad ühel päeval KESKUSt külastada ja sellega seotud olla. See on meie pere jaoks justkui ringiga tagasitulek."


"Julgustan kogukonda toetama heldekäeliselt KESKUSt, et sellest kujuneks parim paik meie jaoks."


Aita toetada meie ühist tulevikku ja hakka annetajaks!

KESKUS kapitalikampaania annetajakategooriad on: Kalevipoja Laud üle $100 000 suuruste toetuste jaoks (kaasa arvatud erinevatele hoone osadele nimepanemise õigus), Viru Vanemad üle $10 000 suuruste toetuste jaoks ja Kungla Rahvas, toetused, mis on kuni $10 000. Seniste annetaja nimekiri siin.


Kalevipoja Laud ja Viru Vanemad annetusteks, väärtpaberite annetusteks või maksta annetust üle 3-5 aasta, palun pöörduda aadressile donations@estoniancentre.ca või helistada +1.647.250.7136.


Annetused võivad olla tehtud pere nimel, või austades mõnda isikut või peret. Kõigi annetuste puhul, mis on tehtud Kanadas, Eestis või USAs, antakse välja tulumaksu soodustuse tõend.


Siit leiab teavet projekti kohta:


  • Külasta KESKUS veebilehte www.estoniancentre.ca

  • Registreeru veebilehel uudiskirja saajaks

  • Jälgi KESKUSt Facebookis @EestiKeskus, Instagramis @keskus.iec, Twitteris @keskus